Ostukorv 0

Doktor Stern Tere tulemast!

Huvitavat koerast

MILLELE MA PEAKS OMA KUTSIKALE KOERATOITU VALIDES MÕTLEMA?

Tavaliselt soovitab loomaarst täistoitu, mis on valmistatud kutsikate ja noorte koerte jaoks. Täistoidust saab kutsikas kõik vajalikud toitained, vitamiinid ja mineraalained. Sageli võib juhtuda, et esimestel päevadel uues kodus kaob kutsikal söögiisu. Hea on talle pakkuda sama koeratoitu, mida ta sõi kasvataja juures, ja teisele toidule üle minna alles siis, kui ta ennast kodusemalt tunneb. Keeruline on teada, kui palju toitaineid, näiteks proteiini, mineraalaineid ja vitamiine kasvav koer vajab. Toidujäägid, täiendavad vitamiinid ja mineraalaineid võivad täistoidu toitainete tasakaalu rikkuda.

Kutsikatel on tundlik seedesüsteem. Seetõttu jätka esialgu kutsika toitmist sünnikodus juba harjumuspäraseks saanud toiduga. Kui tahad toitu vahetada, tee seda tasasapisi. Anna kutsikale uut toitu, segades seda varem kasutatud toiduga umbes kahe nädala jooksul. Alles seejärel mine üle uuele toidule.
Kasvav kutsikas vajab kasvamiseks õiget toitainete vahekorda. Seetõttu on saadaval spetsiaalselt kutsikatele mõeldud toidud. Kui koer saab vanemaks, vali toit vastavalt sellele, kui palju sinu koer energiat kulutab. Valikus on järgnevad toidutüübid:
1) Kuivtoit. Sisaldab enamasti kõiki toitaineid, mida su koer vajab. Kuivtoit mõjub hästi koera hammaste tervisele, on pika säilivusajaga ja seda on võimalik osta suurtes ja soodsamates pakendites.
2) Vedel toit. Saadaval purgis või pehmetes portsjon-pakendites. Sageli on selline toit kallis ja tõstab riski hammastel katu ja hambakivi tekkeks. Toit sobib lisandiks tavapärasele toidule.
3) Kodutoit. Kui soovid täielikku kontrolli koera toidu üle ja soovid vältida koeratoitudes kasutatavaid lisaaineid, valmista oma koerale toit ise. On olemas palju häid retsepte koeratoidu koduseks valmistamiseks. Siinkohal jälgi aga hoolikalt, et su koer saab toidust õige koguse toitaineid. Ettevaatust sibula ja šokolaadiga ? need on koerale mürgised.
4) Haige looma toit. Kui sinu koer vajab eritoitu, näiteks alanenud neerutalituse, kuseteede infektsiooni või diabeedi puhul, leiad sobiva toidu oma loomaarsti juurest.
5) Liha. See on küll maitsev, kuid seda tuleb korralikult töödelda, et vältida ohtlike bakterite sattumist koera organismi.

 

KAS MU KOER VÕIB OMA TOIDULE ALLERGILINE OLLA?

Allergia on miski, mis on koerale kaasasündinud. Kõige tavalisem allergia on õhukaudne allergia atoopia. Toiduallergia väljendub enamasti nahasügeluse või lööbena, tavalised sümptomid on ka oksendamine ja kõhulahtisus. Õnneks ei esine toiduallergiat koertel sageli, kuid koera ja tema omaniku jaoks on see ikkagi õnnetus. Toiduallergia ilmneb tavaliselt enne koera aastaseks saamist, erinevalt õhukaudsetest allergiatest, mis tulevad tavaliselt esile pärast kolmandat eluaastat.
Pole olemas vereanalüüsi, mis näitaks, kas koeral on allergia või ei ole. Selle asemel peate koerale pikema aja jooksul (umbes 6..8 nädalat) anda madala allergeensusega toitu ja pärast seda andma paar nädalat toitu või koostisosi, millele arvate koera allergiline olevat. Kui teate, millisele toidule koer reageerib, lugege toitainete sisaldust.

 

MU KOER ON KASTREERITUD/STERILISEERITUD, KUIDAS MA VÄLDIN TEMA PAKSUKSMINEKUT?

Loomaarstid soovitavad koer kastreerida/steriliseerida nii vara, kui võimalik, eelistatavalt kuuendast kaheksateistkümnenda elukuuni. See aitab vältida koerte hormonaalseid haigusi, nagu piimanäärmekasvajad ja eesnäärmeprobleeme. Isastel koertel eemaldatakse kastreerimisel munandid, emastel steriliseerimisel munasarjad ja emakas. Pärast kastreerimist/steriliseerimist võib koertel hakata kehakaal suurenema. Selle põhjuseks on hormoonide ja ainevahetuse muutus. Kehakaalu suurenemise ärahoidmiseks soovitame koerale anda lahjemat toitu. Alati on lihtsam ära hoida kaalu kogunemist, kui juba ülekaalulist koera dieedile panna.

 

MU KOER OKSENDAB JA/VÕI TAL ON KÕHT LAHTI — MIDA MA PEAKSIN TEGEMA?

Koera oksendamisel või kõhulahtisusel võib olla mitu põhjust. Kõigepealt peaksite te koerale üks-kaks päeva mitte süüa andma, kuni sümptomid vähenevad. Kui koer joob korralikult ja vett välja ei oksenda, pole loomaarsti juurde minek vajalik.
Kui koer lõpetab oksendamise või kõhulahtisus lakkab, peaksite te enne tema uuesti söötma hakkamist paar ühe päeva ootama, kuid pidage alati meeles, et koeral peab olema juurdepääs värskele veele. Söötmist alustage väikestes kogustes kergestiseeditava toiduga, näiteks riisipudruga. Järgmisel päeval võib anda juba valget kala või väherasvast liha ja järk-järgult portsjonit suurendada. Mõne päeva pärast võite hakata juurde segama tavatoitu ja veel mõne päeva pärast võib anda tavatoitu tavalises koguses.

 

KUIDAS KORVATA VEDELIKUPUUDUST

Oksendamise ja kõhulahtisusega kaasneb alati suur vedelikukaotus, mis võib ohtlikuks osutuda. Kui kutsikal õnnestub joodud vedelikku taas maos hoida, turgutada teda kaotatud soola ja suhkruga. Selleks lahusta 1 liitris joogivees 1 spl viinamarjasuhkrut ja 1 tl soola.

 

KUI SAGELI PEAN MA OMA KOERALE USSIROHTU ANDMA JA MILLE VASTU?

Tavaliselt saavad kutsikad ümarussid keskkonnast või emalt. Kutsikatel pole veel tugevat parasiitidevastast kaitsesüsteemi ja seepärast on vaja nii emasele koerale kui kutsikatele ussirohtu anda. Tervele täiskasvanud koerale antakse ussirohtu 2-4 korda aastas sõltuvalt looma elustiilist. Tubasele, peamiselt rihmas jalutavale koerale piisab 2 korrast aastas. Omapäi kõndijale, jahikoerale või närilisi murdvale koerale, samuti toorest mageveekala söövale koerale tuleks ussirohtu anda 4 korda aastas. Kui kahtlustate, et koeral võivad olla siseparasiidid, võtke roojaproov ja saatke see laborisse analüüsimisele. Kui väljaheites leitakse usse või nende mune, on ussitõrjet vaja kindlasti teha.

 

MU KOER KRATSIB ENNAST — MIDA MA PEAKSIN TEGEMA?

Koer võib ennast kratsida mitmel põhjusel. Kõige tavalisem põhjus on välisparasiidid. Seega alustage karvastiku uurimisest, et leida kirpe või täisid. Täid elavad nahapinnal ja nende munad on palja silmaga nägemiseks piisavalt suured. Kirbud imevad nahalt ainult verd ja elavad koera ümbruses.
Teine parasiitide põhjustatud seisund on sügelised, mida põhjustavad lestad. Sügelislestad ei ole palja silmaga nähtava, sest nad kaevuvad naha sisse. Nad tekitavad tugevat sügelust ja see põhjustab kratsimist ja haavandeid koera nahal.
Kui te nähtavaid parasiite ei leia ja kui koer ei ole tõenäoliselt mingisuguste parasiitidega kokku puutunud, võite koera leige veega pesta tundlikule nahale mõeldud šampooniga. Kui see ei aita, pöörduge loomakliinikusse ja paluge loomaarstil koer üle vaadata. Loomaarst saab vere- ja nahatestide abil mitmed parasiidid välistada, et otsida teisi haigusi, mis võivad sügelemist põhjustada.

 

MILLISEID VAKTSINEERIMISI PEAKS MA OMA KOERALE TEGEMA JA KUI SAGELI?

On kahte sorti vaktsiine, põhi- ja lisavaktsiinid.
Kõik koerad tuleks vaktsineerida koerte katku, parvoviiruse, nakkusliku hepatiidi ning marutaudi vastu. Sõltuvalt koera elustiilist võib põhivaktsineerimise hulka kuuluda ka leptospiroosi vastane süst. Lisavaktsineerimise võiks teha kennelköha vastu, mis on soovitatav töötavatele või võistlevatele koertele.
Esimene süst, mille kutsikas saab, sisaldab parvoviiruse, koerte katku ja sageli ka nakkava hepatiidi vastast vaktsiini ja tehakse 6-8 nädala vanuses, soovitavalt nädal enne kutsika uude kodusse kolimist. Pärast seda on teine vaktsineerimine 10.-12. elunädalal. Korraliku immuunkitse saamiseks tehakse veel kolmaski vaktsineerimine, seda mitte varem kui 16. nädalal. Esimene kordusvaktsineerimine tehakse aasta peale kutsikaea-vaktsiinide saamist, edasise vaktsineerimise sagedus sõltub koera elustiilist, nakatumise riskidest ja reisimistest. Selles osas tuleb kindlasti nõu pidada oma loomaarstiga. Näiteks marutaudi vastane vaktsineerimine ei või olla harvem kui üle 2 aasta, teatud vaktsiine tuleks korrata iga-aastaselt (kennelköha, leptospiroos jt).

 

KAS KOERALE KONDI ANDMINE ON OHTLIK?

Pehmed närimiskondid ei ole ohtlikud, kui koerale toidujääke andes võib üdi põhjustada probleeme, nagu soolestiku ja mao ärritus.
Väikesed kondiosakesed ja luuüdis sisalduv rasv võib põhjustada kõhukinnisust. Väikesed kõvad kondid võivad olla isegi eluohtlikud, kui need kurku või soolestikku kinni jäävad. Kontidest põhjustatud kõhulahtisuse või ka kõhukinnisusega on organismil raske hakkama saada ja see võib põhjustada mitme päeva veetmist loomakliinikus.

 

MU KOERALE EI MEELDI, KUI MA TAL KÜÜSI LÕIKAN — MIDA MA PEAKSIN TEGEMA?

Oluline on ise koera küünte lõikamisest mitte suurt numbrit teha. Harjutage kutsikat küünte lõikamisega nii vara kui võimalik. Kontrollige, et kasutate teravaid küünetange, mis sobivad teie koera suurusega. Kui küünetangid on vanad, vahetage need kohe välja!
Kui te lõikate kogemata liiga palju ja küüs hakkab verd jooksma, jääge ise koos koeraga rahulikuks. Kui te paistate olevat stressis või murelik, annab teie kehakeel koerale teada, et küünte lõikamine on ohtlik.
Kui küüne säsi (veresoone ots igas küünes) paistab ja hakkab veritsema, veenduge, et teil on veritsuse peatamiseks verejooksu tõkestavat pulbrit või maistärklist.Küünesäsi paistab küüne all väikese hallika täpi või kolmnurgana, ja kui te seda näete, olge ettevaatlik. Kui küüs on värvitu, on säsi lihtne näha. Kui koera käpad on väga karvased, pügage või eemaldage karv, et küünt paremini näha. Kasutada võib ka küüneviili. Ülekasvanud küüne viilimisest alustage küüne külgedelt. Nii langeb kõndimisel keskmisele pehmele osale suurem koormus ja see paneb säsi veidi taanduma.

 

KUIDAS MA SAAN TAKISTADA OMA KOERA HAMMASTELE HAMBAKIVI TEKKIMIST?

Kõike olulisem ja tõhusam viis hambakivi ja kaariese vältimiseks on koera hammaste igapäevane harjamine. Kõik koerad ei nõustu hammaste harjamisega, aga mehaaniline hõõrumine on kõige tähtsam. Lihtsam on alustada sõrme ümber keeratud kompressi või sidemega, mis on leiges vees niisutatud. Kõige tähtsam on üla- ja alalõua hammaste väliskülje puhastamine. Samuti võite kasutada spetsiaalselt koertele mõeldud hambapastasid. Ärge kasutage inimestele mõeldud hambapastat, sest selle floorisisaldus on väga suur.

 

KAS PESTA VÕI MITTE?

Naha- ja karvahooldusvahendid sisaldavad erinevaid toimeaineid ja igal neist on nahale ainuomane mõju. Koeri tohib pesta ja teatud juhtudel lausa peabki pesema. Kasside puhul ei ole šampoonide kasutamine üldlevinud. Kasse sobib pesta vaid kasutusjuhendis kassidele sobivaks tunnistatud šampoonidega, sest mõnede ravišampoonide koostisse kuuluvad kassidele mürgised toimeained.


Rutiinseks pesemiseks sobivad tavalised, mitte-raviotstarbelised šampoonid. Eelistada tuleks pehmeid, hüpoallergeenseid nahka ja karvkatet hooldavaid šampoone. Naha kaitsefunktsioone kahjustavad nii liigne pesemine kui ka ebasobivate seepide ja šampoonide kasutamine.


Ravišampoonid sisaldavad mitmesuguseid toimeaineid. Erinevad nahahaigused vajavad erinevaid šampoone. Ebasobivad komponendid võivad nahka hoopis kahjustada või haigusnähte süvendada. Nahahooldusvahend, mis sobis teie tuttava koerale või kassile, ei pruugi sobida teie loomale.

Nahahaiguste raviks kulub vähem ravimeid ning ravitulemused on paremad, kui ravikuuri ajal kasutatakse ka ravišampoone.
Šampoonilt võib oodata maksimaalset toimet vaid siis, kui:

• valitakse sobivate koostisosadega šampoon

• niisutatakse nahka ja karvastikku10-15 minutit enne šampooniga töötlemist

• järgitakse preparaadi kasutusõpetust (sobiv lahjendus, šampooni kehaga kontaktis hoidmise aeg, ettekirjutused loputuse suhtes jm.

• peetakse kinni pesemisevahelisest intervallist. Tavaliselt pestakse looma ravi alguses tihedamini (näiteks kaks korda nädalas), edaspidi harvemini.

Niisutavad naha- ja karvahooldusvahendid muudavad šampoonide kasutamise veelgi mõjusamaks.

Erinevad haigused võivad koerte ka kasside nahal tekitada ühesuguseid muutusi. Paljude nahahaiguste põhjused peituvad looma ümbritsevas keskkonnas (ärritavad ained, välisparasiidid, liiga kuiv või liiga niiske õhk, allergeenid jms), kuid nahahaigus võib olla ka mõne raskekujulise sisehaiguse sümptomiks.

Kui teie loomal tekivad nahaprobleemid, küsige nõu loomaarstilt. Eelistage usaldusväärsete ja tuntud tootjate nahahooldusvahendeid.

 

MILLINE ON TERVE KOERA KEHATEMPERATUUR?

Terve koera kehatemperatuur on vahemikus 38–39° C. Koera kehatemperatuuri mõõtmiseks on vaja rektaalset termomeetrit. Paluge kellelgi koera pead hoida, kuni teie tõstate koera saba ja sisestate termomeetri otsa pärakusse. Palaval suvepäeval ja pärast liikumist võib koera kehatemperatuur olla pool kraadi normaalsest kõrgem, ilma et koer oleks haige. Kaitske koera otsese päikesekiirguse eest, et tal ei tekiks kuumarabandust. Hoidke koera varjus, veenduge, et tal oleks värske vesi alati lähedal ja niisutage teda regulaarselt, et kehatemperatuuri madalal hoida.

 

KAS TEADSID, ET KOERAD LEEVENDAVAD ÄREVUST INIMESTEST PAREMINI?

Ühes Austrias läbi viidud eksperimendis mõõdeti rühmal end ebakindlalt tundvatel lastel stressihormoon kortisooli taset kolmes erinevas situatsioonis. Esimene situatsioon viidi läbi sõbralikult meelestatud täiskasvanuga, teine sõbraliku koeraga ja kolmas pehme kaisuloomaga. Tulemusi kokku võttes selgus, et madalaim kortisoolitase oli lastel situatsioonis koos koeraga. Ka oli koera juuresoleksul lastel end kergem väljendada ning nad osalesid vestluses aktiivsemalt.

 

MIKS KOER AJAB SABA TAGA?

Kas teadsid, et kui koer ajab saba taga, tähendab see, et tal on igav. Taoline liikumine tugevdab vaid ühe kehapoole lihaseid, sest koer pöörleb alati ainult ühes suunas.

 

KUI TERVE ON SEGAVERELINE KOER?

Sageli räägtakse, et segaverelised koerad on tõupuhastest tervemad. Kas see on müüt või tegelikkus? Christer Näser, geneetik ja praktiseeriv veterinaar, kinnitab väidet. Siinkohal on aga tähtis lisada, et see kehtib vaid esimese pesakonna kohta. Aretust jätkates ja segaverelisi omavahel paaritades võib tulemus olla vastupidine: koerad jäävad hoopis haigemaks.

“Efekti kutsutakse ilusa sõnaga ? heterosis. Väheneb risk, et kaks täiesti erinevat isendit annavad edasi samu halbu geene. Tihti, kuid mitte alati, annab taoline paaritamine tervema järeltulija”.

Puhtatõulised kannavad palju ühiseid geene. Just need geenid muudavad nad omavahel sarnasteks. Samas ei ole aretuse seisukohalt kõik, mis sellega kaasneb, alati hea. Ihaldatavate omadustega kaasnevad tihti defektid ja haigused.

“Head ja halvad geenid satuvad kokku. Vanematel ei pruugi olla mingeid iseärasusi, nad on terved. Samas võivad nende geenide kokkupuutel ilmneda kutsikatel vead. Pärilikkus võib olla väga keerukas ja ulatuda eelmistesse generatsioonidesse. See on ka põhjus, miks teatud tõugudele omaseid haigusi ei ole võimalik vältida”.

Kas see tähendab seda, et segavereliste aretusega peaks tegelema?

“Ei”, arvab Christer Näser, “See ei ole nii”.

Ei ole teada, milliseid järeltulijaid paaritamine annab. Paaritamine on nagu loterii ? mõnikord on segaverelised puhtatõulistest haigemad.

“Esimese generatsiooni segatõugu isendid on tervemad. Samas paaritamist jätkates suureneb risk saada puhtatõulistest haigemaid järeltulijaid. Segaverelisel loomal on ju ühendatud erinevate tõugude geenid, nii head kui halvad”.

Näiteid sellest võib tuua mitmete populaarsete segavereiste hulgast, mida on aretatud mitmeid põlvkondi järjest. “Shabrador”, segu saksa lambakoerast ja labradorist, kogus populaarsust paar aastat tagasi, kuni ristandi teise ja järgneva põlvkonna kutsikatel avaldusid korraga mõlema koeratõu haigused.

“Seda ei sooviks kindlasti ühelegi koerale ega koerapidajale”, ütleb Christer Nälser.

Võrdle

Pole midagi võrrelda

Populaarsed

Hind: 2,99 € 4,98€/kg

Hind: 2,24 € 2,24€/kg

2,99 €

2,99€/kg

Hind: 0,99 € 3,30€/kg