Ostukorv 0

Doktor Stern Tere tulemast!

Artiklid

Lemmikloomad eelistavad jõulurahu

Inimesed naudivad ilutulestikku aasta ringi, kuid enamik loomi tahaks ootamatu müra ja valgussähvatuste peale hoopis peitu pugeda või põgeneda. Eriti suurt segadust ja hirmu tunnevad loomad detsembris ja muidugi aastavahetusel, kui rakettide kasutamine sageneb. Sihitu ringitormamine mööda tuba või hoovi, tooli all värisemine, mööbli ja uksepiitade kraapimine, haukumine ja ulgumine, söömishäired ning väljaheidete tuppa tegemine on tüüpilised selgelt äratuntavad stressi ilmingud.  Looma hoolikamalt jälgides võib märgata lõõtsutamist, suurenenud süljevoolust, sagenenud maigutamist ja limpsimist ning intensiivset karvkatte lakkumist või närimist.
Järgnevalt mõned nõuanded, kuidas oma kartlikke lemmikuid aidata.

  • Ära jäta looma hoovi, aedikusse või ketti, kui on teada, et ta kardab ilutulestiku müra. Loom võib endale haiget teha või põgeneda ning järel lohisev kett võib saada saatuslikuks. Pikemad jalutuskäigud planeeri valgesse aega. Kui juhtub, et jalutuskäigul kuulete raketi heli, võiks käepärast olla maius või koera lemmikmänguasi, mida kohe loomale pakkuda.
  • Toas olles taga loomale koht, kuhu peituda (pesa, kohev tekk, korv, kast, mööbliese); hoia tema läheduses mänguasju ja looma lemmiktoitu või spetsiaalseid toitu mahutavaid mänguasju (toidupallid, kongid).
  • Kui avastad, et kass on end kuskile peitnud, siis las jäädagi nii, ära meelita ega tiri teda oma peidukohast välja. Sel moel põhjustad veelgi rohkem pinget. Võid panna tema lähedusse pisut lemmiktoitu.
  • Kui sul on kodus mitu looma, kes kõik on kartlikud, siis tasuks nad võimalusel eraldada ja tagada igaühele oma vaikne nurgake mugava pesa, lemmiktoidu ja veekausiga.
  • Pisinärilistel ja lindudel kata vähemalt pool pesa tekiga ja kasuta rohkelt allapanumaterjali, et võimaldada varjumist. Ära unusta toitu ja vett!
  • Kasuta akendel katteid, et vältida valgussähvatusi. Jäta raadio või televiisor mängima, et summutada helisid. Helivaljus olgu tavapärane või veidi valjem.
  • Kui sul on aega, hakka juba varakult, näiteks mõni kuu varem harjutama looma ilutulestiku helidega, kasutades näiteks videoid või helisalvestisi, pakkudes samal ajal loomale maiustust või mängimiseks tema lemmikmänguasja ja mängi koos lemmikuga. Sellised sessioonid võiksid algul olla vaid mõneminutised ja järk-järgult pikeneda, samuti reguleeri helivaljust. Eesmärk on seostada halb elamus hea elamusega ja niimoodi lepitada koera uue olukorraga.
  • Ignoreeri väljast kostvat müra, mängi samal ajal mõne mänguasjaga ja vaata, kas tekitad loomas huvi enda ja eseme vastu. Kui jah, siis tegele ja mängi loomaga, kuid ära sunni teda vägisi mängima.
  • Ära näita oma oleku, tonaalsuse ja kehakeelega, et ka sulle on müra häiriv, loom mõistab seda, tajub sinu pingeid ja muutub veelgi närvilisemaks. Samuti ei tasuks looma liigselt kaisutada, hellitada ja temaga nunnutaval hääletoonil rääkida, selline käitumine kinnistab hirmutunnet veelgi.
  • Tuge võib leida sõpradelt või tuttavatelt, kellel on koer, kes saab hästi läbi ka sinu koeraga ning kes on ilutulestiku suhtes ükskõikne. Su koer võib temaga koos olles mõista, et pole põhjust muretseda.
  • Abi võib saada ka rahustavatest preparaatidest. Näiteks palderjani, basiiliku, salvei ja vetiveri eeterlikel õlidel põhinev aroomiteraapiline PetRemedy omab rahustavat toimet, on looduslik ja ei ärrita nahka ning on kasutatav nii õhku, esemetele ja riietele piserdatava spreina kui ka seinakontakti ühendatava adapter-difuuserina.

Kui siiski tundub, et eelnimetatud meetmetest ei aita, võiks pöörduda väikeloomaarsti või loomade käitumisterapeudi poole.

 

Sigrid Lapp, loomaarst

 

Kaitske kasse viirushaiguste eest!

Kodukass, see graatsiline, mõistatuslik, iseseisvuse ja uhkuse sümboliks peetav väike loomake, on inimese kaaslaseks olnud juba aastatuhandeid. Kõrvuti koeraga on ta välja võidelnud lemmiklooma positsiooni ja tundub, et koera liidrikoht on viimastel aastatel isegi kõikuma löönud. Kõrvuti tavaliste “maakatega” on meilgi hakanud levima mitmed nö. aadliseisusesse kuuluvad ehk puhtatõulised kassid, eeskätt siiamid ja pärsia kassid.

Aegade jooksul on kassi reputatsioon inimese silmis läbi teinud rea tõuse ja mõõnu jumalikust olevusest vanadel egiptlastel, kuni saatana käsilaseni inkvisitsiooni ajal, mil kassiomanik kuulutati nõiaks ja põletati tuleriidal koos kassiga.

Selles artiklis tahaks lühidalt rääkida mõnedest ohtudest, mis peale lahtiselt ringi hulkuvate koerte, õelate inimeste ja tänavaliikluse veel kassi ähvardavad ja kuidas oleks võimalik oma lemmikut nende eest kaitsta.

Juttu tuleb kassidel esinevatest viirushaigustest ja nende ära hoidmise võimalustest. Olulisemateks kasse ohustavateks viirushaigusteks on kassikatk ehk panleukopeenia, rinotrahheiit, kaliitsiviroos, nakkav peritontiit, leukoos ja marutaud. Peale nimetatud haigusi põhjustavate viiruste on kassidel leitud ka inimese HI-viiruse analoog FI, ehk teisisõnu — ka kassiriigis liigub ringi AIDS (seni vähe uuritud).Kui enamik kasside haigusi põhjustavatest viirustest on liigispetsiifilised ehk ainult kasse ohustavad, siis erandiks on marutaud, mis loomariigis levib peamiselt hammustushaavade kaudu ja on ohtlik kõikidele imetajatele s.h. inimesele. Inimene võib nakatuda ka haige looma sülje sattumisel värskele haavale.

Haigus esineb Eestis metsamarutaudina, viiruse looduslikuks reservuaariks ja levitajateks on rebased ja kährikkoerad. Kui maapiirkonnas elav kass on kokku puutunud sellise loomaga ja tal on õnnestunud pääseda vaid võitlushaavadega, võib ta olla nakatunud ja kujutada endast nakkusallikana ohtu nii teistele loomadele kui ka inimestele.

Kass põeb alati marutaudi agressiivset vormi, mille korral haige loom ründab nii oma liigikaaslasi, teisi loomi vaatamata nende suurusele ja ka inimesi. Eestis diagnoositakse marutaudi võrdselt kassidel ja koertel, kuid võrreldes koeraga kujutab marutaudihaige kass inimesele nakkusallikana isegi suuremat ohtu, sest tema rünne võib toimuda nii maapinnalt kui ka kusagilt kõrgemalt (posti või puu otsast).

Marutaud on ohtlik haigus, mille korral tekivad pöördumatud kesknärvisüsteemi kahjustused. Kui haiguse kliinilised tunnused on juba avaldunud, lõpeb haigus paratamatult surmaga.

Oluline on teada, et marutaudi viirus jõuab nakatunud looma sülge juba umbes 10 päeva enne haiguse kliiniliste tunnuste tekkimist ja sellise looma hammustus on ohtlik. Seepärast hoitakse marutaudi kahtluse korral loom 11-päevases isolatsioonis ja kui selle ajaga temaga midagi ei juhtu, polnud tema hammustus marutaudiohtlik. Niisiis on marutaud äärmiselt ohtlik haigus nii loomadele kui inimestele, kuid seda on võimalik vältida, lastes oma lemmikut kord aastas vaktsineerida.

Kassikatk ohustab peamiselt kuni aastaseid noorkasse ja osutub sageli saatuslikuks. Haigel kassil tekib palavik, loom on isutu, apaatne, oksendab, esineb kõhulahtisus. Haiguse ärahoidmiseks on välja töötatud vastav vaktsiin.

Rinotrahheiidi ja kaliitsiviroosi korral tekivad kassil enamvähem ühesugused kliinilised tunnused, kuigi haigusi põhjustavad erinevad viirused. Haigel kassil tekib samuti palavik, nõrevool silma sisenurgast, süljevoolus, kass aevastab sageli. Komplikatsioonide korral võib tekkida kopsupõletik. Ka neid haigusi on võimalik vältida kassi õigeaegse vaktsineerimisega.

Nakkava peritontiidi korral tekib haigel kassil palavik, loom on isutu ja apaatne, kõhupiirkond venib välja, loom hingeldab ja kõhnub kiiresti. Leukoos on kasvajaline viirushaigus, mille korral tekivad kasvajalised moodustised mitmel pool organismis. Kahjuks puuduvad kahe viimati nimetatud haiguse profülaktikaks seni veel efektiivse toimega vaktsiinid või pole need Eestis saadaval.Ka tubased kassid vajavad vaktsineerimist!

Niisiis, ülaltoodust võib teha järelduse, et kassirahvast ohustab terve rida viirusi, millega nakatumisest pole säästetud ka tubase eluviisiga kassid. Neile võib viiruse edasiandjaks olla inimene, kelle jalanõud või riided võivad olla viirusega saastunud.
Enamiku haiguste vastu on aga kassiperet võimalik kaitsta, lastes oma lemmikut loomakliinikutes vaktsineerida, mille tagajärjel nad muutuvad nakkusele mitte vastuvõtlikuks.
Veelgi enam, teadlased on tänapäevaks välja töötanud mitmeid kompleksvaktsiine, millised sisaldavad immuniseerivaid komponente erinevate haiguste vastu. Selliste vaktsiinide manustamisega on üheaegselt võimalik kaitsta kassi erinevate haiguste eest. Igal juhul tuleb väljas käiv kass vaktsineerida marutaudi vastu. Üldjuhul annab vaktsiin kaitse üheks aastaks.

Kui te soovite, et teie lemmik oleks terve ja pakuks teile vaid rõõmu temale määratud eluaastate jooksul, pöörduge loomaarsti poole ja laske ta õigel ajal vaktsineerida. Ta on teile selle eest tänulik.

 

Pikaajalise kassipidamise kogemusega loomaarst Jaagup Alaots

 

Kirbunuhtlus

Mis on ühist punastel täppidel lapse nahal ja ennast sügaval koeral? Sageli polegi neil kahel asjal midagi ühist, kuid suvel ning eriti varasügisel võivad need nähud viidata otseselt kirpudele. Kirbud on teada tuntud parasiidid, kes justkui ei sobikski meie moodsasse, vahel liigagi steriilsesse ellu. Ometi suudavad kirbud nii mõnigi kord leida tee ka kõige puhtamasse kodusse. Kuidas see võimalik on?

Kirbud on suurepärased ellujääjad. Koera või kassi kasukas elutsev kirp muneb kogu oma elu jooksul tuhandeid mune, mis pudenevad looma karvadelt õue ning sageli tuppa vaiba sisse, diivanile ja mujale. Ka kõige hoolikama koristamise käigus jääb veel hulgaliselt kirbumune kõikjale, kus nakatunud lemmikloom on liikunud. Munast koorunud kirbuvastsed elavad edasi samas vaibas või diivanikattes, seal nad ka nukkuvad ja juba sünnibki uus kirp. Kui liita kokku kõik täiskasvanud kirbud ning kirbumunad, -vastsed ja -nukud, siis vaid 5% kogu sellest hulgast moodustavad lemmiklooma seljas elavad kirbud. Ülejäänud on erinevad kirbu noorvormid. Needsamad koera või kassi karvakasukas elavad kirbud võivad ilma mingi takistuseta hammustada ka inimesi. Harilikus keskmiselt puhtas kodus ei parasiteeri kirbud inimesel püsivalt, kuid ka paar hammustust on juba ebameeldivad.

Osa inimestest on kirbuhammustuse suhtes ülitundlikud. Nii tekib neil hammustuskohas väikese roosa laigukese asemele suur punane kubel, mis lakkamatult sügeleb.Koertel-kassidel võib kirbunakkus tuua kaasa veelgi tõsisemaid tervisehädasid. Väga paljud lemmikloomad on kirpude suhtes lausa allergilised. Nii võib kirbuallergia all kannatav koer käia ringi pool selga karvutu, nahk pidevalt sügelemas ja kõrvad põletikus. Tihti ei tule vaene koeraomanik selle pealegi, et tegelikult on kogu häda põhjuseks väikesed parasiidid, keda pole õieti nähagi. Mõnikord koeraomanik lihtsalt ei usu, et tema diivanikoeral, keda iga kuu vannis pestakse, võiksid olla kirbud. Kirpude suhtes allergilised võivad olla ka kassid.Lisaks nahahaigustele on kirpudel kandev roll ühe paelussiliigi levitamises. See paelussi on koeraviik, kes on Eestis üsna laialt levinud koerte-kasside parasiit. Koeraviigi noorvormid levivad just kirpude vahendusel ühelt loomalt teisele. See paelussiliik ei ole nakkav inimesele, kuid lemmikloomadele võib ta tekitada mitmeid tervisehädasid.Kirpude vastu on abi otsitud juba aastasadu.

Kirbunuhtlus on endiste aegadega võrreldes küll taandunud, kuid mitte kadunud. Kirbudki arenevad ja nii mõnigi aastatetagune efektiivne mürk ajab praegu parasiitidele vaid naeru peale. Praeguseks on jõutud nii kaugele, erinevaid kirbuvastaseid vahendeid on hulgaliselt. Kuna valik on lai ja lemmikloomad on väga erinevad, tuleks sobivaima leidmiseks pöörduda loomakliinikusse.

Janne Orro,
Janne Orro Loomakliiniku loomaarst

Võrdle

Pole midagi võrrelda