Ostukorv 0

Doktor Stern Tere tulemast!

Nõuanded

Lemmikloomad eelistavad jõulurahu

Inimesed naudivad ilutulestikku aasta ringi, kuid enamik loomi tahaks ootamatu müra ja valgussähvatuste peale hoopis peitu pugeda või põgeneda. Eriti suurt segadust ja hirmu tunnevad loomad detsembris ja muidugi aastavahetusel, kui rakettide kasutamine sageneb. Sihitu ringitormamine mööda tuba või hoovi, tooli all värisemine, mööbli ja uksepiitade kraapimine, haukumine ja ulgumine, söömishäired ning väljaheidete tuppa tegemine on tüüpilised selgelt äratuntavad stressi ilmingud.  Looma hoolikamalt jälgides võib märgata lõõtsutamist, suurenenud süljevoolust, sagenenud maigutamist ja limpsimist ning intensiivset karvkatte lakkumist või närimist.
Järgnevalt mõned nõuanded, kuidas oma kartlikke lemmikuid aidata.

  • Ära jäta looma hoovi, aedikusse või ketti, kui on teada, et ta kardab ilutulestiku müra. Loom võib endale haiget teha või põgeneda ning järel lohisev kett võib saada saatuslikuks. Pikemad jalutuskäigud planeeri valgesse aega. Kui juhtub, et jalutuskäigul kuulete raketi heli, võiks käepärast olla maius või koera lemmikmänguasi, mida kohe loomale pakkuda.
  • Toas olles taga loomale koht, kuhu peituda (pesa, kohev tekk, korv, kast, mööbliese); hoia tema läheduses mänguasju ja looma lemmiktoitu või spetsiaalseid toitu mahutavaid mänguasju (toidupallid, kongid).
  • Kui avastad, et kass on end kuskile peitnud, siis las jäädagi nii, ära meelita ega tiri teda oma peidukohast välja. Sel moel põhjustad veelgi rohkem pinget. Võid panna tema lähedusse pisut lemmiktoitu.
  • Kui sul on kodus mitu looma, kes kõik on kartlikud, siis tasuks nad võimalusel eraldada ja tagada igaühele oma vaikne nurgake mugava pesa, lemmiktoidu ja veekausiga.
  • Pisinärilistel ja lindudel kata vähemalt pool pesa tekiga ja kasuta rohkelt allapanumaterjali, et võimaldada varjumist. Ära unusta toitu ja vett!
  • Kasuta akendel katteid, et vältida valgussähvatusi. Jäta raadio või televiisor mängima, et summutada helisid. Helivaljus olgu tavapärane või veidi valjem.
  • Kui sul on aega, hakka juba varakult, näiteks mõni kuu varem harjutama looma ilutulestiku helidega, kasutades näiteks videoid või helisalvestisi, pakkudes samal ajal loomale maiustust või mängimiseks tema lemmikmänguasja ja mängi koos lemmikuga. Sellised sessioonid võiksid algul olla vaid mõneminutised ja järk-järgult pikeneda, samuti reguleeri helivaljust. Eesmärk on seostada halb elamus hea elamusega ja niimoodi lepitada koera uue olukorraga.
  • Ignoreeri väljast kostvat müra, mängi samal ajal mõne mänguasjaga ja vaata, kas tekitad loomas huvi enda ja eseme vastu. Kui jah, siis tegele ja mängi loomaga, kuid ära sunni teda vägisi mängima.
  • Ära näita oma oleku, tonaalsuse ja kehakeelega, et ka sulle on müra häiriv, loom mõistab seda, tajub sinu pingeid ja muutub veelgi närvilisemaks. Samuti ei tasuks looma liigselt kaisutada, hellitada ja temaga nunnutaval hääletoonil rääkida, selline käitumine kinnistab hirmutunnet veelgi.
  • Tuge võib leida sõpradelt või tuttavatelt, kellel on koer, kes saab hästi läbi ka sinu koeraga ning kes on ilutulestiku suhtes ükskõikne. Su koer võib temaga koos olles mõista, et pole põhjust muretseda.
  • Abi võib saada ka rahustavatest preparaatidest. Näiteks palderjani, basiiliku, salvei ja vetiveri eeterlikel õlidel põhinev aroomiteraapiline PetRemedy omab rahustavat toimet, on looduslik ja ei ärrita nahka ning on kasutatav nii õhku, esemetele ja riietele piserdatava spreina kui ka seinakontakti ühendatava adapter-difuuserina.

Kui siiski tundub, et eelnimetatud meetmetest ei aita, võiks pöörduda väikeloomaarsti või loomade käitumisterapeudi poole.

 

Sigrid Lapp, loomaarst

 

Kas me saame aidata neid kõiki?

Kui palju on Eestis koeri? Suur osa neist elavad kodudes, kus saavad iga päev süüa ja inimese tähelepanu ja teadmist, et nad on selle pere olulised liikmed. Teised ei ole nii õnnelikud – nad on küll söödetud, kuid ei ole tahetud. Või on lisaks ülearuse staatusele ka söömata. Või ei ole neil isegi sellist luksust nagu koht, mida võiks koduks nimetada. Aga üks rühm on veel – koerad, kellele otsitakse kodu. Nemad on inimeste juures, kes pakuvad küll süüa ja tähelepanu, kuid see kodu osa on puudu. Paljudele seostuvad nad varjupaikades olevate koertega, kuid tegelikult on neid rohkem. Plaanitud ja plaanimata pesakondade kutsikad, omanike elukorralduse muutusele jalgu jäänud koerad, oma praeguses kodus lihtsalt natuke õnnetud ja ebasobivad, kuid siiski armastusega hoitud koerad….

Kui palju on Eestis kodusid, kus võiks olla koer? Kodusid, kus oleks koera jaoks aega ja mis seal salata, ka raha koera söötmiseks ning vajalike tarvete ning hoolduse tagamiseks. Neid kodusid on väga palju, kuid enamasti on nendega üks pisike ’probleem’ – seal juba on koer, või kaks, või isegi rohkem.

Kui me vaid teaksime neid numbreid, siis saaksime teha väikese matemaatikatehte ning edasi poleks muud vaeva, kui kodu otsijad ja kodud kokku viia. Kahjuks kipub hetkel olema nii, et ka numbreid teadmata on selge – meil on koeri rohkem, kui nende jaoks kodusid. See tähendab, et tuleb teha valikuid.. Kahjuks ei sõltu need valikud alati koertest, vaid hoopis sellest teisest poolest – kodudest, kuhu neid koeri potentsiaalselt oodatakse.

Kui inimesed on võtnud vastu suurepärase otsuse liita oma perekonnaga ka koer, siis milline võiks see koer olla? Ees on palju võimalusi! Väike tõupaberitega kutsikas, kellele pole uut kodu jätkunud ja seetõttu ootab ta kasvataja juures ikka veel oma inimesi? Või välismaale kolivate naabrite Muri, kes on tuttavatega sõbralik ja kuulekas, kuid võõraste peale oskab päris kurja häält teha? See valge karvapall varjupaigast, kes on terve elu elanud diivanil saba liputades ja varjupaika sattunud omaniku surma tõttu? Või pakkuda uus võimalus eelmise kodu ukse taha tõstetud tõsise käitumisprobleemidega koerale?

Enamasti jääb viimaseks valikuks käitumisprobleemiga koer. See on ka loomulik. Koer võetakse pere liikmeks 10-15 aastaks. Paljusid koeri saab nende probleemides aidata ja sageli on see üllatavalt kiire ning lihtne. Samas on olukordi, kui probleemide lahendamine võtab kuid ja aastaid või tulebki nendega lihtsalt leppida. Samuti võib lihtsa käitumisprobleemi taga olla ka reaalne haigus, mida ei saa ravida, vaid ainult leevendada. On kodusid, kus sellised koerad on oodatud, kuid kui palju neid on? Kas meil on õigust anda hinnangut inimeste otsusele, kes valivad probleemkoera asemel naabri Muri või valge karvapalli? Kodu vajavad nad ju kõik ühte moodi!

Ühel päeval võib saabuda hetk, kui ka ajutises kodus olemise aeg saab otsa ning tuleb teha veel üks valik - kas anda ajutise kodu koht ja uue kodu leidmise võimalus koerale, kes seda samuti ootab? Või loota, et kuskil ikkagi on keegi, kes on nõus tegelema probleemse koera kasvatamise ja hooldamisega? Ka ajutiste kodude arv on piiratud, kuid kodu otsijate koerte read ei taha meil kuidagi väheneda….

Numbrid, numbrid, numbrid….. Valikud, valikud, valikud…..

 

Tiia Ariko,
Koertetreener

 

Koeraga reisile

Suvel on alati kõigil kiire ja palju on vaja ära teha! Puhkused, aiapeod, väljasõidud! Loomulikult ei jää koeradki meist maha.

Koeraomanikud kuulevad igal kevadel manitsusi loomaarstidelt varitsevate ohtude kohta: kas on aegsasti kasutatud ussirohtu, kirbu- ja puugitõrjevahendeid, kas koerad on vaktsineeritud ja sellest, mis võib juhtuda, kui jätta koer palavasse autosse. Ei tohiks unustata, et ka 15 minutit palavas autos viibimist võib olla koerale surmav. Siiski on ohtusid, millele ei osata tähelepanu pöörata.Millele võiks veel mõelda, kui koer tuleb reisile kaasa?

Räägime taas mikrokiibist. Kas teate, et mikrokiibiga märgistatud ja Eesti Lemmikloomaregistrisse kantud koera omanik on tuvastatav ka näiteks Hispaanias? Eesti Lemmikloomaregister on seotud üle-Euroopalise andmebaasiga Euro PetNet, kuhu koondatakse mikrokiipide numbrid ja -andmed paljudest Euroopa riikidest. Lisainfot leiab internetist http://www.europetnet.com/Eksootilistesse piirkondadesse reisides on loomulik, et vaktsineerime end sihtkohas levivate nakkushaiguste vastu. Kui reisile tulevad kaasa koerad, ei maksa unustada neidki. Enne reisi küsige kindlasti oma loomaarstilt nõu, kas ja milliseid vaktsiine ning putukatõrjevahendeid võiks kasutada ja mis võiks leiduda reisiapteegis.Pakkimine on reisi alustamisel üks stressirikkamaid tegevusi. Ärge unustage maha oma koera igapäevast toitu! Puhkusereis on mõnus vaheldus, kuid samas kaasneb sellega stress. Ka koerad on erutatud ning kui lisandub veel toiduvahetus, võib puhkuse rikkuda neljajalgse sõbra seedeprobleem. Parimaks lahenduseks on koera tavapärase kuivtoidu kaasa võtmine. Pagasihulga piiratuse korral tasuks uurida toidu kättesaadavust sihtkohas ning vajadusel muuta koera menüüd paar nädalat enne reisi algust.Mis juhtub siis, kui auto peatub ja uksed avanevad?

Palju õnnetusi juhtub just autost väljumisel ja autosse sisenemisel — koer hüppab hooga autost välja või tõrgub sisenemisel ja satub mööduva sõiduki rataste alla. Lihtsaim lahendus on muuta koerale reegliks, et ukse avanemine ei ole signaal väljumiseks, vaid oodata tuleb ka sõnalist luba. Samuti tasub meeles pidada, et paljudes riikides (sealhulgas Eestis) peab koer avalikus kohas alati olema rihma otsas ja seda ka autost väljumise hetkel!Te tulete autost välja ja koeral on luba lahtiselt joosta. Järsku näeb ta madalalt lendavat lindu ja sööstab jahile. Mida teha??? Kutsuda? Juba ongi ta ületanud autotee! Üks parimatest käsklustest selles olukorras on „lama”. Kui kodus on koerale õpetatud, et see käsklus kuulub alati täitmisele ja samas on tõeliselt tore, on suur tõenäosus, et kriitilises olukorras ta kas täidab käskluse ideaalselt (tubli!!!) või vähemalt jääb paigale ning tema tähelepanu suundub tagasi omanikule. Sageli on koera peatamine parem ja ohutum, kui tagasi kutsumine.Suviste ürituste üheks osaks on grilliõhtud ning reisil olles võib juhtuda, et kiire lõunasöök süüakse autos. Koeraomanikud teavad, kuidas võib loomale mõjuda vürtsine pala või kanakont ning loomulikult neid koerale ei pakuta. Samas unustatakse sageli prügikastide ja -kottide järelvalve ning koerad otsivad parimad, kuid mitte kasulikumad palad välja pärast peo lõppu. Jälgida tasub, et kõik koertele keelatu oleks nende käpaulatusest väljas ka siis, kui inimeste jaoks on pidu juba lõppenud.Suvi on Eestis lühike, kuid sellevõrra oodatum. Jäägu see suvi teile meelde vaid läbi unustamatult rõõmsate hetkede!

Tiia Ariko,
Koertetreener

 

Võrdle

Pole midagi võrrelda