Huvitavat koerast

Suvel on alati kõigil kiire ja palju on vaja ära teha! Puhkused, aiapeod, väljasõidud! Loomulikult ei jää koeradki meist maha.
Koeraomanikud kuulevad igal kevadel manitsusi loomaarstidelt varitsevate ohtude kohta: kas on aegsasti kasutatud ussirohtu, kirbu- ja puugitõrjevahendeid, kas koerad on vaktsineeritud ja sellest, mis võib juhtuda, kui jätta koer palavasse autosse. Ei tohiks unustata, et ka 15 minutit palavas autos viibimist võib olla koerale surmav. Siiski on ohtusid, millele ei osata tähelepanu pöörata.

Millele võiks veel mõelda, kui koer tuleb reisile kaasa?
Räägime taas mikrokiibist. Kas teate, et mikrokiibiga märgistatud ja Eesti Lemmikloomaregistrisse kantud koera omanik on tuvastatav ka näiteks Hispaanias? Eesti Lemmikloomaregister on seotud üle-Euroopalise andmebaasiga Euro PetNet, kuhu koondatakse mikrokiipide numbrid ja -andmed paljudest Euroopa riikidest. Lisainfot leiab internetist http://www.europetnet.com/

Eksootilistesse piirkondadesse reisides on loomulik, et vaktsineerime end sihtkohas levivate nakkushaiguste vastu. Kui reisile tulevad kaasa koerad, ei maksa unustada neidki. Enne reisi küsige kindlasti oma loomaarstilt nõu, kas ja milliseid vaktsiine ning putukatõrjevahendeid võiks kasutada ja mis võiks leiduda reisiapteegis.

Pakkimine on reisi alustamisel üks stressirikkamaid tegevusi. Ärge unustage maha oma koera igapäevast toitu! Puhkusereis on mõnus vaheldus, kuid samas kaasneb sellega stress. Ka koerad on erutatud ning kui lisandub veel toiduvahetus, võib puhkuse rikkuda neljajalgse sõbra seedeprobleem. Parimaks lahenduseks on koera tavapärase kuivtoidu kaasa võtmine. Pagasihulga piiratuse korral tasuks uurida toidu kättesaadavust sihtkohas ning vajadusel muuta koera menüüd paar nädalat enne reisi algust.

Mis juhtub siis, kui auto peatub ja uksed avanevad?
Palju õnnetusi juhtub just autost väljumisel ja autosse sisenemisel — koer hüppab hooga autost välja või tõrgub sisenemisel ja satub mööduva sõiduki rataste alla. Lihtsaim lahendus on muuta koerale reegliks, et ukse avanemine ei ole signaal väljumiseks, vaid oodata tuleb ka sõnalist luba. Samuti tasub meeles pidada, et paljudes riikides (sealhulgas Eestis) peab koer avalikus kohas alati olema rihma otsas ja seda ka autost väljumise hetkel!

Te tulete autost välja ja koeral on luba lahtiselt joosta. Järsku näeb ta madalalt lendavat lindu ja sööstab jahile. Mida teha??? Kutsuda? Juba ongi ta ületanud autotee! Üks parimatest käsklustest selles olukorras on „lama”. Kui kodus on koerale õpetatud, et see käsklus kuulub alati täitmisele ja samas on tõeliselt tore, on suur tõenäosus, et kriitilises olukorras ta kas täidab käskluse ideaalselt (tubli!!!) või vähemalt jääb paigale ning tema tähelepanu suundub tagasi omanikule. Sageli on koera peatamine parem ja ohutum, kui tagasi kutsumine.

Suviste ürituste üheks osaks on grilliõhtud ning reisil olles võib juhtuda, et kiire lõunasöök süüakse autos. Koeraomanikud teavad, kuidas võib loomale mõjuda vürtsine pala või kanakont ning loomulikult neid koerale ei pakuta. Samas unustatakse sageli prügikastide ja -kottide järelvalve ning koerad otsivad parimad, kuid mitte kasulikumad palad välja pärast peo lõppu. Jälgida tasub, et kõik koertele keelatu oleks nende käpaulatusest väljas ka siis, kui inimeste jaoks on pidu juba lõppenud.

Suvi on Eestis lühike, kuid sellevõrra oodatum. Jäägu see suvi teile meelde vaid läbi unustamatult rõõmsate hetkede!

Tiia Ariko,
Koertetreener.

Naha- ja karvahooldusvahendid sisaldavad erinevaid toimeaineid ja igal neist on nahale ainuomane mõju. Koeri tohib pesta ja teatud juhtudel lausa peabki pesema. Kasside puhul ei ole šampoonide kasutamine üldlevinud. Kasse sobib pesta vaid kasutusjuhendis kassidele sobivaks tunnistatud šampoonidega, sest mõnede ravišampoonide koostisse kuuluvad kassidele mürgised toimeained.
Rutiinseks pesemiseks sobivad tavalised, mitte-raviotstarbelised šampoonid. Eelistada tuleks pehmeid, hüpoallergeenseid nahka ja karvkatet hooldavaid šampoone. Naha kaitsefunktsioone kahjustavad nii liigne pesemine kui ka ebasobivate seepide ja šampoonide kasutamine.
Ravišampoonid sisaldavad mitmesuguseid toimeaineid. Erinevad nahahaigused vajavad erinevaid šampoone. Ebasobivad komponendid võivad nahka hoopis kahjustada või haigusnähte süvendada. Nahahooldusvahend, mis sobis teie tuttava koerale või kassile, ei pruugi sobida teie loomale. Nahahaiguste raviks kulub vähem ravimeid ning ravitulemused on paremad, kui ravikuuri ajal kasutatakse ka ravišampoone.
Šampoonilt võib oodata maksimaalset toimet vaid siis, kui:
• valitakse sobivate koostisosadega šampoon
• niisutatakse nahka ja karvastikku10-15 minutit enne šampooniga töötlemist
• järgitakse preparaadi kasutusõpetust (sobiv lahjendus, šampooni kehaga kontaktis hoidmise aeg, ettekirjutused loputuse suhtes jm.)
• peetakse kinni pesemisevahelisest intervallist. Tavaliselt pestakse looma ravi alguses tihedamini (näiteks kaks korda nädalas), edaspidi harvemini.
Niisutavad naha- ja karvahooldusvahendid muudavad šampoonide kasutamise veelgi mõjusamaks.
Erinevad haigused võivad koerte ka kasside nahal tekitada ühesuguseid muutusi. Paljude nahahaiguste põhjused peituvad looma ümbritsevas keskkonnas (ärritavad ained, välisparasiidid, liiga kuiv või liiga niiske õhk, allergeenid jms), kuid nahahaigus võib olla ka mõne raskekujulise sisehaiguse sümptomiks.
Kui teie loomal tekivad nahaprobleemid, küsige nõu loomaarstilt.
Eelistage usaldusväärsete ja tuntud tootjate nahahooldusvahendeid.

Tavaliselt soovitab loomaarst täistoitu, mis on valmistatud kutsikate ja noorte koerte jaoks. Täistoidust saab kutsikas kõik vajalikud toitained, vitamiinid ja mineraalained. Sageli võib juhtuda, et esimestel päevadel uues kodus kaob kutsikal söögiisu. Hea on talle pakkuda sama koeratoitu, mida ta sõi kasvataja juures, ja teisele toidule üle minna alles siis, kui ta ennast kodusemalt tunneb. Keeruline on teada, kui palju toitaineid, näiteks proteiini, mineraalaineid ja vitamiine kasvav koer vajab. Toidujäägid, täiendavad vitamiinid ja mineraalaineid võivad täistoidu toitainete tasakaalu rikkuda.

Allergia on miski, mis on koerale kaasasündinud. Kõige tavalisem allergia on õhukaudne allergia atoopia. Toiduallergia väljendub enamasti nahasügeluse või lööbena, tavalised sümptomid on ka oksendamine ja kõhulahtisus. Õnneks ei esine toiduallergiat koertel sageli, kuid koera ja tema omaniku jaoks on see ikkagi õnnetus. Toiduallergia ilmneb tavaliselt enne koera aastaseks saamist, erinevalt õhukaudsetest allergiatest, mis tulevad tavaliselt esile pärast kolmandat eluaastat.
Pole olemas vereanalüüsi, mis näitaks, kas koeral on allergia või ei ole. Selle asemel peate koerale pikema aja jooksul (umbes 6..8 nädalat) anda madala allergeensusega toitu ja pärast seda andma paar nädalat toitu või koostisosi, millele arvate koera allergiline olevat. Kui teate, millisele toidule koer reageerib, lugege toitainete sisaldust.

Loomaarstid soovitavad koer kastreerida/steriliseerida nii vara, kui võimalik, eelistatavalt kuuendast kaheksateistkümnenda elukuuni. See aitab vältida koerte hormonaalseid haigusi, nagu piimanäärmekasvajad ja eesnäärmeprobleeme. Isastel koertel eemaldatakse kastreerimisel munandid, emastel steriliseerimisel munasarjad ja emakas. Pärast kastreerimist/steriliseerimist võib koertel hakata kehakaal suurenema. Selle põhjuseks on hormoonide ja ainevahetuse muutus. Kehakaalu suurenemise ärahoidmiseks soovitame koerale anda lahjemat toitu. Alati on lihtsam ära hoida kaalu kogunemist, kui juba ülekaalulist koera dieedile panna.

Koera oksendamisel või kõhulahtisusel võib olla mitu põhjust. Kõigepealt peaksite te koerale üks-kaks päeva mitte süüa andma, kuni sümptomid vähenevad. Kui koer joob korralikult ja vett välja ei oksenda, pole loomaarsti juurde minek vajalik.
Kui koer lõpetab oksendamise või kõhulahtisus lakkab, peaksite te enne tema uuesti söötma hakkamist paar ühe päeva ootama, kuid pidage alati meeles, et koeral peab olema juurdepääs värskele veele. Söötmist alustage väikestes kogustes kergestiseeditava toiduga, näiteks riisipudruga. Järgmisel päeval võib anda juba valget kala või väherasvast liha ja järk-järgult portsjonit suurendada. Mõne päeva pärast võite hakata juurde segama tavatoitu ja veel mõne päeva pärast võib anda tavatoitu tavalises koguses.

Tavaliselt saavad kutsikad ümarussid keskkonnast või emalt. Kutsikatel pole veel tugevat parasiitidevastast kaitsesüsteemi ja seepärast on vaja nii emasele koerale kui kutsikatele ussirohtu anda. Tervele täiskasvanud koerale antakse ussirohtu 2-4 korda aastas sõltuvalt looma elustiilist. Tubasele, peamiselt rihmas jalutavale koerale piisab 2 korrast aastas. Omapäi kõndijale, jahikoerale või närilisi murdvale koerale, samuti toorest mageveekala söövale koerale tuleks ussirohtu anda 4 korda aastas. Kui kahtlustate, et koeral võivad olla siseparasiidid, võtke roojaproov ja saatke see laborisse analüüsimisele. Kui väljaheites leitakse usse või nende mune, on ussitõrjet vaja kindlasti teha.

Koer võib ennast kratsida mitmel põhjusel. Kõige tavalisem põhjus on välisparasiidid. Seega alustage karvastiku uurimisest, et leida kirpe või täisid. Täid elavad nahapinnal ja nende munad on palja silmaga nägemiseks piisavalt suured. Kirbud imevad nahalt ainult verd ja elavad koera ümbruses.
Teine parasiitide põhjustatud seisund on sügelised, mida põhjustavad lestad. Sügelislestad ei ole palja silmaga nähtava, sest nad kaevuvad naha sisse. Nad tekitavad tugevat sügelust ja see põhjustab kratsimist ja haavandeid koera nahal.
Kui te nähtavaid parasiite ei leia ja kui koer ei ole tõenäoliselt mingisuguste parasiitidega kokku puutunud, võite koera leige veega pesta tundlikule nahale mõeldud šampooniga. Kui see ei aita, pöörduge loomakliinikusse ja paluge loomaarstil koer üle vaadata. Loomaarst saab vere- ja nahatestide abil mitmed parasiidid välistada, et otsida teisi haigusi, mis võivad sügelemist põhjustada.

On kahte sorti vaktsiine, põhi- ja lisavaktsiinid.
Kõik koerad tuleks vaktsineerida koerte katku, parvoviiruse, nakkusliku hepatiidi ning marutaudi vastu. Sõltuvalt koera elustiilist võib põhivaktsineerimise hulka kuuluda ka leptospiroosi vastane süst. Lisavaktsineerimise võiks teha kennelköha vastu, mis on soovitatav töötavatele või võistlevatele koertele.
Esimene süst, mille kutsikas saab, sisaldab parvoviiruse, koerte katku ja sageli ka nakkava hepatiidi vastast vaktsiini ja tehakse 6-8 nädala vanuses, soovitavalt nädal enne kutsika uude kodusse kolimist. Pärast seda on teine vaktsineerimine 10.-12. elunädalal. Korraliku immuunkitse saamiseks tehakse veel kolmaski vaktsineerimine, seda mitte varem kui 16. nädalal. Esimene kordusvaktsineerimine tehakse aasta peale kutsikaea-vaktsiinide saamist, edasise vaktsineerimise sagedus sõltub koera elustiilist, nakatumise riskidest ja reisimistest. Selles osas tuleb kindlasti nõu pidada oma loomaarstiga. Näiteks marutaudi vastane vaktsineerimine ei või olla harvem kui üle 2 aasta, teatud vaktsiine tuleks korrata iga-aastaselt (kennelköha, leptospiroos jt).

Pehmed närimiskondid ei ole ohtlikud, kui koerale toidujääke andes võib üdi põhjustada probleeme, nagu soolestiku ja mao ärritus.
Väikesed kondiosakesed ja luuüdis sisalduv rasv võib põhjustada kõhukinnisust. Väikesed kõvad kondid võivad olla isegi eluohtlikud, kui need kurku või soolestikku kinni jäävad. Kontidest põhjustatud kõhulahtisuse või ka kõhukinnisusega on organismil raske hakkama saada ja see võib põhjustada mitme päeva veetmist loomakliinikus.

Oluline on ise koera küünte lõikamisest mitte suurt numbrit teha. Harjutage kutsikat küünte lõikamisega nii vara kui võimalik. Kontrollige, et kasutate teravaid küünetange, mis sobivad teie koera suurusega. Kui küünetangid on vanad, vahetage need kohe välja!
Kui te lõikate kogemata liiga palju ja küüs hakkab verd jooksma, jääge ise koos koeraga rahulikuks. Kui te paistate olevat stressis või murelik, annab teie kehakeel koerale teada, et küünte lõikamine on ohtlik.
Kui küüne säsi (veresoone ots igas küünes) paistab ja hakkab veritsema, veenduge, et teil on veritsuse peatamiseks verejooksu tõkestavat pulbrit või maistärklist.

Küünesäsi paistab küüne all väikese hallika täpi või kolmnurgana, ja kui te seda näete, olge ettevaatlik. Kui küüs on värvitu, on säsi lihtne näha. Kui koera käpad on väga karvased, pügage või eemaldage karv, et küünt paremini näha. Kasutada võib ka küüneviili. Ülekasvanud küüne viilimisest alustage küüne külgedelt. Nii langeb kõndimisel keskmisele pehmele osale suurem koormus ja see paneb säsi veidi taanduma.

Kõike olulisem ja tõhusam viis hambakivi ja kaariese vältimiseks on koera hammaste igapäevane harjamine. Kõik koerad ei nõustu hammaste harjamisega, aga mehaaniline hõõrumine on kõige tähtsam. Lihtsam on alustada sõrme ümber keeratud kompressi või sidemega, mis on leiges vees niisutatud. Kõige tähtsam on üla- ja alalõua hammaste väliskülje puhastamine. Samuti võite kasutada spetsiaalselt koertele mõeldud hambapastasid. Ärge kasutage inimestele mõeldud hambapastat, sest selle floorisisaldus on väga suur.

Terve koera kehatemperatuur on vahemikus 38–39° C. Koera kehatemperatuuri mõõtmiseks on vaja rektaalset termomeetrit. Paluge kellelgi koera pead hoida, kuni teie tõstate koera saba ja sisestate termomeetri otsa pärakusse. Palaval suvepäeval ja pärast liikumist võib koera kehatemperatuur olla pool kraadi normaalsest kõrgem, ilma et koer oleks haige. Kaitske koera otsese päikesekiirguse eest, et tal ei tekiks kuumarabandust. Hoidke koera varjus, veenduge, et tal oleks värske vesi alati lähedal ja niisutage teda regulaarselt, et kehatemperatuuri madalal hoida.