Fondi uudised

Dr. Sterni meeskond külas Tartu Kassikaitsel.(5.1.2012)

Videot külaskäigust saab vaadata siit:

Dr. Sterni heategevusfond annetas Haapsalu ja Kohtla-Järve varjupaikadele tänu Facebooki fännidele 1039€ eest Dr. Sterni toitu.(13.12.2011)

Iga uus fännab annab Dr. Staerni heategevusfondi 1€. Video Haapsalu varjupaiga külaskäigust:

Dr. Sterni heategevusfondi annetus Viljandi koduta loomade varjupaigale oktoobris 2011(23.11.2011)

Oktoobris annetas Dr. Sterni heategevusfond Viljandi koduta loomade varjupaigale 2057,54 € eest Dr. Sterni loomatoitu. Toidu üleandmisest videot saab vaadata siit:

Varjupaik sai kirburohtu (21.06.2011)

Dr. Sterni heategevusfond annetas Tartu ja Haapsalu varjupaikadele kokku 5646.17 euro eest kirburohtu. Tartu koduta loomade varjupaigale kirburohu üleandmist saab vaadata videost ja lugeda Tartu postimehe artiklit siit

Dr. Sterni Heategevusfond annetas MTÜ Kassiabi kassidele 215 kg kuivtoitu (20.06.2011)

Eelmisel nädalal sai MTÜ Kassiabi rõõmsa üllatuse osaliseks, kui AS Dimela esindaja teatas, et Dr. Sterni Heategevusfond annetab MTÜ Kassiabi kassidele 215 kg kuivtoitu
2005. aasta sügisest tegevust alustanud Dr. Sterni Heategevusfondi sooviks on aidata kodutuid loomi. Fondil on kolm peamist eesmärki:
- Harida loomaomanikke, kuidas vältida lemmikloomade soovimatut järelkasvu
- Julgustada inimesi varjupaikadest loomi võtma
- Toetada varjupaikadesse sattunud loomiDr. Sterni heategevusfond on loomatoiduga aidanud erinevaid varjupaiku juba viies erinevas Eesti linnas ning ainuüksi 2011 aastal on toitu annetatud juba ligi 9000 euro eest.MTÜ Kassiabi on Dr. Sterni Heategevusfondi toetuse üle väga õnnelik ja annetatud toit on vaieldamatult suureks abiks. Kuna MTÜ Kassiabi on loomasõpru ühendav heategevuslik organisatsioon, mis tegutseb ainult tänu heade inimeste annetustele, siis antud toetus kujutab endast märkimisväärset ressursside kokkuhoidu.Tänu sellele on võimalik aidata rohkem abivajavaid loomi.Ressursi kokkuhoiu kõrval on aga kahtlemata väga oluline abi ja toetus iseenesest. Teadmine, et leidub inimesi, kes soovivad meie tegevusse panustada ja kaasa lüüa ning pakuvad oma abi, ükskõik, mil viisil või vormis, on alati suur rõõm. Artiklit saab lugeda siit

Dr. Sterni uhiuus raadioreklaam (07.03.2011)

Video Dr. Sterni fondi jagamisest Reporteris (23.12.2010)

Videot vaata siit

Dr. Sterni heategevusfondi jagamine Tartus (20.12.2010)

AS Dimela võttis osa Reformierakonna noorte poolt korraldatud heategevusüritusel, kus korjati Tartu Koduta Loomade Varjupaiga toetuseks annetusti. Dr. Sterni fond annetas 50 000 krooni eest kassitoitu, millest varjupaiga hinnangul jätkub nende asukate toitmiseks kuni juulini.

Dr. Sterni heategevusfondi üleandmine MTÜ Kasside Turvakodule (13.12.2010)

2005. aasta sügisest alustas tegevust Dr. Sterni heategevusfond, mis toetab kodutuid loomi.
Meie missiooniks on, et igal loomal oleks oma kodu. Fondil on kolm peamist eesmärki:

Harida loomaomanikke, kuidas vältida lemmikloomade soovimatut järelkasvu.
Julgustada inimesi varjupaikadest loomi võtma.
Toetada varjupaikadesse sattunud loomi.

Fondi aitavad täita Dr. Sterni mõttekaaslased kolmel viisil:
Igalt ostetud Dr. Sterni toote kilogrammilt koguneb Dr. Sterni Heategevusfondi 1 kroon.
Iga www.doktorstern.ee lehel uudiskirjaga liituja eest annetab Dr. Stern fondi 10 krooni.
Iga uue Dr. Sterni Facebooki saidil liitunud fänni eest annetab Dr. Stern samuti 10 krooni.

Abi vajavad varjupaigad ja hoiukodud valib fond välja koostöös Eesti Loomakaitse Seltsiga.
2009 aasta Dr. Sterni fondi kogunes ca 250 000 krooni väärtuses, 2010 aastal oli see summa
juba ca. 300 000 krooni. Sel aastal said fondi annetuse osaliseks Tallinna, Tartu, Viljandi,
Valga, Võru varjupaigad ja hoiukodud.
9. detsembril toimus Tallinnas, Kadriorus asuvas Kasside Turvakodus Dr. Sterni
heategevusfondi üleandmine MTÜ Kasside Turvakodule. Eelpool nimetatud turvakodule sai
sel korral osaks rohkem kui 20 000 krooni väärtuses toitu – nii Dr. Sterni kaubamärki kandvat
kasside kuivtoitu, konserve kui vorste.
MTÜ Kasside Turvakodu eestvedajad Kaja ja Egle olid äärmiselt positiivselt meelestatud
kuuldes seekordsest fondi kogusest ning et ka nende turvakodu saab fondi annetuse osaliseks.
45 m2 üüripinnal Tallinna kesklinnas tegutsev turvakodu on hetkel koduks 38 kassile. Teine
samapalju on erinevates Eestimaa paigus, enamjaolt Põhja-Eestis, leidnud endale ajutise
turvakodu. Kuna turvakodusüsteem loob MTÜ Kasside Turvakodule paremad võimalused
leidmaks kiiremini ja efektiivsemalt kõige sobivam püsiv elukoht nende asukatele, on nad
väga tänulikud kõigile vabatahtlikele, kes enda jõu-ja olemasoluga aitavad.
Nii Kaja kui Egle olid ühel meelel, et kasside turvakodule vabatahtlik olemine on järjest
tõusev trend just noorte seas. Loomulikult on nii kesk kui vanemaealisi vastutulelikke
kodanikke, kes oma võimalustest tulenevalt turvakodu aitavad, pakkudes elanikele enda
kodus ajutist elamisvõimalust.
Aidata saab neid, kellest sa hoolid ning kelle probleeme sa mõistad – on kasside turvakodu
vabatahtlikud ühel meelel. Looma tänavale sattumine, soovimatud paljunemised ning haiguste
massiline levik pole kunagi looma süü ning seda saab ainult inimene enda tegevusega piirata.
Kasside turvakodust leiavad uue püsiva kodu endale ainult steriliseeritud ja vaktsineeritud
loomad. Kasside steriliseerimine ja vaktsineerimine on aega ja ressurssi võtvad protsessid,
sellest tingituna ei jätku lihtsalt füüsiliselt ruumi kõigile soovijatele ühes elukohas. Tihedat
koostööd tehakse ka teiste varjupaikade ja hoiukodudega, mis säästaks loomi soovimatust
hukkamisest. Kahjuks kõiki loomi just päästa ei õnnestu, olulise piirangu seab nende üüripind.
Loodetakse aja edasiminnes ka linnaosade koostöövalmidusele, just turvakodude
tegutsemiseks sobivate pindade leidmisel.
Suhtumine kodututesse loomadesse näitab ühiskonna sotsiaalset küpsust. Märgid näitavad, et
Eesti hakkab jõudma arenenud maade tasemele. Aegamööda levib teadmine, et
lemmikloomade sigivuse piiramine on suhteliselt lihtne ja arukas inimene väldib oma loomalt
soovimatuid järglasi. Vastutustundetu lemmikloomade paljundamine ja hülgamine ongi
varjupaikade täitumise peamine põhjus.